Rootsi kunstniku Hilma af Klinti varajane nägemus tulevikust

1
Rootsi kunstniku Hilma af Klinti varajane nägemus tulevikust

On olnud käputäis kordi, kus olen astunud kunstinäitusele, teadmata kunstnikust midagi, ja lahkunud galeriist, tahtnud kunstnikust kõike teada. Hilma af Klint oli üks neist kunstnikest.

Esimest korda nägin Hilma af Klinti loomingu retrospektiivset näitust Stockholmis Moderna Museet 2013. aastal. Teadsin temast vaid seda, et tegemist on Rootsi naiskunstnikuga. Kui ma galeriisse sisenesin, oli minust vasakul piki tohutut valget seina rida tohutuid maale, 240 cm x 320 cm, ereoranžis, hämaras roosis, pardimunasinises ja kahvatukollases. Maalid olid täiesti originaalsed; julged ja värvilised nagu hiiglaslikud kaleidoskoobid ringide, lillede ja keeruliste joontega.

Hilma af Klint näitus Moderna Museet Stockholmis

Lugesin uudishimulikult lisateavet, mis kaasnes af Klinti loominguga. Need 1907. aastal valminud maalid olid osa seeriast “Kümme suurimat” ning uurisid inimese elutsüklit lapsepõlvest ja noorusest täiskasvanueani ja vanaduseni. Kunst oli loodud ainult tema kujutlusvõimest, ilma äratuntavate viideteta füüsilisele maailmale. Ta oli loonud abstraktsed kujundid. Tegin oma kunstiajaloo matemaatikat ja leidsin, et need Hilda af Klinti (1862–1944) maalid olid varasemad kui 20. sajandi abstraktse kunsti peategelased Kandinsky, Mondriani ja Malevitši.

Kuna olin õppinud ja õpetanud kunstiajalugu, ei suutnud ma imestada, miks ma polnud sellest teedrajavast kunstnikust varem kuulnud? Sain teada, et oma eluajal oli af Klint oma töid privaatselt hoidnud. Kuna ta oli veendunud, et maailm ei ole veel valmis tema tööd mõistma, taotles ta, et seda ei näidataks kakskümmend aastat pärast tema surma. Ta suri 1944. aastal 81-aastaselt ja tema looming oli endiselt suuresti tundmatu kuni 1980. aastateni, mil ta tegi oma rahvusvahelise debüüdi 1986. aastal Los Angelese maakonna kunstimuuseumis.

Hilma af Klint oli üks esimesi naisi, kes osales Stockholmi Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. 1882. aastal astus ta 20-aastaselt akadeemiasse ja õppis järgmised viis aastat joonistamist, portreed ja maastikumaali. Samal ajal kuulus af Klint gruppi “The Five”, mis koosnes teosoofiast inspireeritud naiste ringist. Need naised uskusid, et on oluline püüda nn kõrgete meistritega sageli seansside kaudu ühendust saada. Seetõttu mõjutasid af Klinti tööd tugevalt müstilised ja kaasaegsed vaimsed liikumised.

Eelmisel aastal nägin tema töid taas väikese näituse raames Stockholmis Millesgården Museet. Tema töö taas ihu nägemine tugevdas minu armastust tema kunsti vastu.

Hilma af Klint ütles oma maalide kohta: „Pildid on maalitud otse minu kaudu, ilma eelnevate joonisteta ja suure jõuga. Mul polnud õrna aimugi, mida maalid kujutama pidid; sellegipoolest töötasin kiiresti ja kindlalt, ühtki pintslitõmmet muutmata.

Hilma af Klint oma Stockholmi ateljees umbes 1895. aastal

sarnased postitused

Leave a Reply